Artikkel ilmus säästva eluviisi portaalis Bioneer.ee neljapäeval 19. detsembril 2013 üle kahe nädala pärast seitsmeteistkümnenda osa Magister, müüja või hoopis … ? ilmumist.
___
Elust maal, töötuna. Osa 18. Kraadid ja diskrimineerimine.
Autor: Katrin Selbak, Bioneeri vabatahtlik kaasautor, pilvekatrin.wordpress.com
19.detsember 13, neljapäev
Järjejutu eelmises osas “Magister, müüja või hoopis …?” viskasin õhku mitu juriidilist väidet ilma viideteta konkreetsetele seaduseparagrahvidele – eelmisel sajandil nelja aastaga omandatud bakalaureusekraadi vastavus tänapäeva 3+2 süsteemi magistrikraadile, raseda tööotsija diskrimineerimise keeld, vanemahüvitisele õiguse tekkimise aeg ning sünnituse või vanemahüvitise saamise mõju töötustaatusele või töötuskindlustushüvitise maksmisele.
Jättes korraks kõrvale siin järjejutus siiani üsna järjepidevalt aetud kronoloogilise järgnevuse põhimõtte, jagaksin tänases jutuosas heade lugejatega osakest neist juriidilistest tarkuseteradest, mis tegelikkuses alles järgnevate nädalate ja kuude jooksul jupikaupa minuni jõudsid.
Bakalaureusest magistriks saamise tõendusmaterjali jälgi ajades selgus, et märksõna “kraadide võrdsustamine” asemel toimib siinkohal hoopiski mõiste “kvalifikatsiooni vastavus”. Eesti Vabariigi haridusseaduse paragrahvi 28 lõike 22 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 1991. aasta 20. augustit endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse.
Seaduses viidatud määrus on täitsa olemas ja elektroonilises Riigi Teatajas leiduvas seadusetekstis ka lingitud ning kannab seaduses nimetatuga sarnast pealkirja “Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus”. Vahet märkasite? Mina ka märkasin alles praegust jutuosa kirjutades, et seadusetekstis on määruse pealkirjas sõna “antud” puudu. Juhtub ikka, ka parimatel seadusekirjutajatel.
Esimesed korda kolm, kui googeldades nimetatud määruseni jõudsin, ei hakanud pikemalt süvenema, kuna minu kraad on omandatud eelmise sajandi üheksakümnendate lõpus Eesti Vabariigis, seega ei näinud siin mingit seost enne 1991. aastat antud NSV Liidu kvalifikatsioonide ja nende vastavusega. Lõpuks jäi otsinguga ette üks foorumivastus, kus ka määruse konkreetsele paragrahvile viidati. Selle peale otsisin vastava paragrahvi määruse tekstist siiski välja.
Üllatusena avastasin, et kummalise pealkirjaga määruses tõepoolest on lisaks NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioonide vastavuse peatükile ka 3. peatükk pealkirjaga “Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsioonide vastavus”.
Nimetatud peatükis sisalduv paragrahv 12 kannab pealkirja “Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus magistrikraadile” ning selle lõike 1 punktis 1 ongi kirjas, et magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab vähemalt 4-aastase nominaalkestusega ja enne 1. juunit 2002. a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom.
Otsustasin uskuda, et küllap mu 1998. aastal lõpetatud õppekava 2002. aastaks ka hariduse infosüsteemi oli jõudnud. Seega lugesin oma nelja aastaga omandatud bakalaureusekraadi tänapäeva magistrikraadile vastavuse tõestatuks ning talletasin hoolsalt õige paragrahvi numbri ja sõnastuse tulevikus CV-des vajadusel kasutamiseks.
Järgmise õhkuvisatud juurateemana sai sissejuhatuses välja lubatud raseda tööotsija diskrimineerimise keeld. Võibolla on selle kohta kuskil veel täpsemaid ja paremaid sätteid, aga mina leidsin hetkel töölepingu seaduses paragrahvi 3 pealkirjaga “Võrdse kohtlemise põhimõte”, mille kohaselt tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
Siinkohal võiks arutleda, kas töötajate diskrimineerimise eest kaitsmise nõue laieneb ka tööotsijatele ja töölesoovijatele. Samas värbamise ja valiku seadust vist tänapäevani veel kehtestatud ei ole ja töölepingu seadus algabki töölepingu sõlmimisega, nii et siin seaduses on mõiste “töötajad” kasutamine täitsa loogiline.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 määratletakse otsese soolise diskrimineerimisena muuhulgas ka isiku ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamisega. Paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt on keelatud nii otsene kui kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine.
Sama seaduse paragrahv 6 kannab pealkirja “Diskrimineerimine tööelus”. Selle paragrahvi lõikes 1 loetletakse tööellu kuuluvate juhtumite hulgas ka tööle või ametikohale valimine ja tööle või tööpraktikale võtmine. Sama paragrahvi lõike 2 punktis 1 täpsustatakse, et tööandja tegevust loetakse diskrimineerivaks ka siis, kui ta eelnimetatud tööle valimise või võtmise otsuseid tehes jätab isiku kõrvale või kohtleb teda muul moel halvemini raseduse või sünnitamise tõttu.
Veel on rasedus nimetatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1, mille kohaselt otseseks või kaudseks sooliseks diskrimineerimiseks ei loeta muuhulgas sätteid, mis sisaldavad naiste erilist kaitset seoses raseduse ja sünnitamisega. Üheks selliseks sätteks on võrdse kohtlemise seaduse paragrahvi 9 “Erandid diskrimineerimiskeelust” lõike 3 punkt 2, mille kohaselt diskrimineerimiseks töösuhetes ei peeta eeliste andmist muuhulgas raseduse või sünnituse tõttu.
Kokkuvõttes võib tsiteeritud sätete koostoimes tõepoolest väita, et tööandjal on keelatud tööle valimise või võtmise otsuste tegemisel rasedat ebasoodsamalt kohelda ehk teisisõnu teda raseduse pärast valimata jätta. Küll aga on tööandjal soovi korral lubatud rasedat eelistada.
Siinkohal meenub ühe toreda arsti räägitud lugu, kuidas tema omal ajal heameelega eelistas just rasedaid naisi tööle võtta, sest kui nad peatselt lapsega koju jäid, siis said vanemad kolleegid neid asendada ja asendustasu saada. Kui keegi teab, kas tänapäeval kuskil selliste eelistustega tööandjat leidub, siis öelge mulle ka!
Järgmises jutuosas võtan ette vanemahüvitisega seotud juriidika ning pärast seda jõuan loodetavasti tagasi augustikuusse ja põnevate kronoloogiliste kandideerimissündmusteni. Kui mõne järgmise jutuosa ilmumine tavapärasest kauem aega võtab, siis on mul tõenäoliselt selleks mõjuvad põhjused. Ärge mind siis nende pärast diskrimineerige, eksole.
Järjejutu leiate kogu pikkuses Bioneeri rubriigist “Elust maal, töötuna “.
_______________________________________
Järgmine osa 19. Vanemahüvitisest.
Kõik osad leitavad ka blogis Katrini kirjutisi ning näoraamatu lehel Elust maal, töötuna.
GoogleDrive algtekst.
Facebookis jagasid www.bioneer.ee, Katrin ja Elust maal, töötuna. Tänud!
Artikkel on Bioneeris esmaspäeval 6. jaanuaril 2014 ilmunud artiklis TOP 25: meenuta Bioneeri 2013. aasta enim loetud artikleid 3. kohal ohutu šampooni ja tuuleparkide artiklite järel. Tänud lugejatele ja statistikutele! Jagatud Facebookis www.bioneer.ee lehel ning valitutele nähtavad tänujagamised Katrini ajajoonel ja Bioneeride toimetuse grupis.
PilveKatrin 
Pingback: Elust maal, töötuna. Osa 19. Vanemahüvitisest. Bioneeris 30.12.2013 | PilveKatrin
Pingback: Elust maal, töötuna. Osa 17. Magister, müüja või hoopis … ? Bioneeris 02.12.2013 | PilveKatrin