Artikkel ilmus rohelise eluviisi portaalis Bioneer.ee neljapäeval 27. novembril 2014 täpselt kaks nädalat pärast neljakümne teise osa Pangakonto ja perearst ilmumist.
Elust maal, töötuna. Osa 43. Hakkaks hoopis õppima?
Katrin Selbak, http://www.pilvekatrin.wordpress.com
27.november 14, neljapäev
Töökuulutus. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Järjejutu eelmises osas “Pangakonto ja perearst” sain 7. augustil maakonnakeskuses perearstil käidud ning MTÜ pangakonto avatud. Miks neid kumbagi vallakeskuses teha ei saa, sedagi võite lugeda eelmisest osast.
Edasi läks kõik väga kiiresti. Oleksin ju võinud MTÜ-ga leppida ja ärimõtted sinnapaika jätta, aga miskipärast just nüüd leidsin endas motivatsiooni asuda Töötukassa poolt esimesel katsel liiga riskantseks kuulutatud äriplaani täiendama.
Vastavalt koolitaja soovitusele tegin äriplaanis muudetud kohad punaseks. Püüdsin äriplaani juurde kirjutada just ja ainult Töötukassa vastuses puuduvatena välja toodud peatükid ja põhjendused ning muus osas kogu teksti võimalikult vähe muuta, et mitte kogemata mingeid täiendavaid vastuolusid sisse kirjutada.
Samal 7. augusti õhtul kell pool kümme saatsin koolitajale e-postiga täiendatud äriplaani. Reedel 8. augustil käisin Bioneeri akrediteeritud ajakirjanikuna Viru Folgil ning jagasin folgimuljeid teisipäeval 12. augustil ilmunud järjejutu 37. osas “Perega folkimise eripärad”. Augustikuus sattusin korra ka ühte suuremasse linna ning sain tehtud LHV panga kontod nii endale kui MTÜ-le.
18. augustil käisin järjekordselt Töötukassas. Kinnitasin, et äriplaan on täiendamisel ning uurisin, kas eelmisel korral jutuks olnud äriplaani uuesti esitamine kolmekümne päeva jooksul tähendab tööpäevi või nädalapäevi ja kus see nõue üldse kirjas on. Juhtumikorraldaja esimese hooga vastust arvutist ei leidnud ning lubas vastuse mulle e-postile saata.
Paari tunni pärast juhtumikorraldaja helistas ja ütles, et kolmekümne päeva jooksul uuesti esitamise nõue on soovituslik ning see ei ole kuskil seaduses ega ka Töötukassa kodulehel kirjas. Hingasin kergendatult, loobusin tähtaja pärast muretsemisest ning olin jätkuvalt motiveeritud äriplaani uuesti esitama niipea kui võimalik.
Vahepeal oli juba kevadest saadik tasapisi tiksunud veel üks põnev mõte, mida oma tohutu vaba ajaga peale hakata. Nimelt olin märtsikuus kolmekuise tite kõrvalt sattunud ootamatult haigestunud abikaasa asemel pooleteisepäevasele Jeesuse tähendamissõnade koolitusele.
Koolituse eredaimad mälestused on küll lakkamatust võitlusest piimapaisuga, kuid lisaks sellele jõudsin toona tõdemuseni, et tegelikult ei ole ma elus kunagi süstemaatiliselt teoloogiat õppinud. Ja ühtäkki tundus, et minu mitmeaastase kristlase-elu, põnevate kristlike juhtimiskoolituste ning tohutu hulga rohkem või vähem karismaatiliste autorite kirjutiste lugemise kõrvale kuluks hästi ära üks ports pisut akadeemilisemat ja süstemaatilisemat vana head teoloogiat.
Uurisin koolitusel juhuslikult just minu kõrval istunud usuteadusliku kõrgkooli rektorilt natuke õppekorralduse kohta, lugesin koju jõudes läbi kooli kodulehe ning jätsin mõtte tiksuma. Kunagi keset tihedat äriplaneerimist ja MTÜ asutamist helistas mulle seesama rektor küsimusega, kas ma siis tulen sügisest neile õppima.
Olin selleks ajaks jõudnud arusaamisele, et eeloleval talvel sobiks mulle väga hästi lapsehoolduspuhkava abikaasa kõrvalt kolm päeva kuus koolis käia ning vanemahüvitisest jaksaks ehk isegi hädapärast õppemaksu maksta. Kahjuks aga oli mu äritegevus jätkuvalt käivitamata ning puudus igasugune ettekujutus, millest me hakkame elama pärast vanemahüvitise lõppemist.
Seega, kui hiljemalt jaanipäevaks ei teki meile vähemalt vanemahüvitise suurust igakuist sissetulekut kas siis äritegevusest või kodulähedaselt palgatöölt, siis on pärast tite pooleteiseaastaseks saamist põhimõtteliselt kaks varianti – kas läheb abikaasa tagasi vahetustega tööle maakonnakeskusesse, kust nädala sees koju pigem ei jõua ja seega mina ei saa tite kõrvalt kolmeks päevaks kooli ära minna, või siis abikaasa ei lähe tööle tagasi ja mul säilib küll liikumisvõimalus, kuid meil ei ole enam õieti raha esmasteks vajadusteks, õppemaksust rääkimata.
Niisiis vastasin härra rektorile, et ebakindla majandusliku olukorra tõttu kahjuks hetkel siiski ei julge õpinguid alustada teadmata, mis järgmisel aastal edasi saab. Seepeale pakkus rektor võimalust asuda õppima tasuta vabakuulajana. Õppetöös osaleksin võrdselt teistega, õppemaksu maksma ei peaks, õpingud võin igal ajal katkestada ning samas võin ka alati otsustada päriselt õppima asuda koos kõigi kaasnevate õiguste ja kohustustega.
Vaatasin lakke ja mõtlesin: Jumal, kas see siis tõesti on Sinu tahtmine? Arutasin abikaasaga ja leidsime üheskoos, et arvestades olukorda oleks vabakuulamine suurepärane võimalus kooli ja õppetööga tutvuda ning jõuda kindlale veendumusele, kas ma soodsamate olude saabudes seal päriselt õppida tahan.
Kooli sisseastumise dokumentide esitamise tähtaeg oli 25. august. Esmaspäeval, 18. augustil, olin Töötukassas lisaks äriplaani uuesti esitamise tähtaja täpsustamisele saanud infot juhiabi tööpakkumisest rongiga ligipääsetevas naaberlinnas. Samal õhtul saatsin järjest ära avaldused kõrgkooli vabakuulajaks ning juhiabina tööle asumiseks. Mõeldes, et küll Jumal teab, kuhu ma pean minema ja kuhu mitte või kuidas vajadusel kooli ja tööd ühendada.
Päeva lõpetuseks lugesin veel hilisõhtul MTÜ asutamise järel saabunud e-kirja, kus soovitati mul võtta oma unistuste ja suurte ideede ellu viimiseks Elioni Ärilahendus alustavale ettevõttele, millega Elion võtab pooleks aastaks osa minu kuludest enda kanda. Nimetatud ärilahendus sisaldas internetti, lauatelefoni, kodulehe majutust ja nutiTV-d kodukontorisse ning pidi väidetavalt olema alustavale ettevõttele kuus kuud täiesti tasuta.
Elioni analoogse internetti, telefoni ja telekanaleid sisaldava kodulahenduse klient olen olnud kõik oma maaelu aastad ning igakuiselt Elionile selle eest ligi kakskümmend eurot kuutasu maksnud. Lugesin nüüd pakkumist niipidi ja naapidi ning sain aru, et tänu kodusele aadressile MTÜ asutamisele võin nüüd oma kodulahenduse pakutud ärilahenduse vastu vahetada ning olemasoleva tehnikaga järgmise kuue kuu jooksul seni raha eest tarbitud teenuseid tasuta nautida. Ja kokkuhoitud raha saan kasvõi kooliskäimiseks kasutada…
Arvestades, et MTÜ asutamise ainus kulu oli kahekümne euro ringis riigilõivu, siis kõlas päris kasumlikult. Vajutasin nuppu “Küsi pakkumist” ning saatsin MTÜ andmed ära. Pakkumise küsimise lehel olid paari reaga kirjas ka täpsemad tingimused – kampaania kehtib 2014. aasta lõpuni kõigile Äriregistris viimase kuue kuu jooksul registreeritud ettevõtetele, aga mitte füüsilisest isikust ettevõtjatele ning pärast kuuekuulise tasuta perioodi läbisaamist hakkavad teenustele kehtima Elioni hinnakirjajärgsed hinnad.
Sellega sai see tihe töine päev läbi ning järgnesid uued ja huvitavamad, millest kirjutan juba järgmistes osades. Järjejutu leiate kogu pikkuses Bioneeri rubriigist “Elust maal, töötuna“.
Siis Jeesuse vennad ütlesid talle:
“Lahku siit ja mine Juudamaale,
et ka sinu jüngrid näeksid su tegusid, mida sa teed,
sest keegi ei tee midagi salajas, kui ta ise tahab olla üldsusele tuntud.
Kui sa teed selliseid asju, siis avalda ennast maailmale!”
Johannese 7:3-4
Palgeraamatus jagasid Katrin ja Elust maal, töötuna.
Järgmine osa 44. Viimane.
Järjejutu kõik osad on leitavad ka raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis rmp.ee, blogis Katrini kirjutisi ning palgeraamatu lehel Elust maal, töötuna.
Bioneeri 2014. aasta detsembrikuu uudiskirjas nr 286 on käesolev artikkel mainitud ühena kolmest nädala arvamusest.
Fotol: 
PilveKatrin 