PilveKatrin

Ja Issand käis nende ees, päeval pilvesambas juhatamas neile teed, ja öösel tulesambas, andes neile valgust… (2. Moosese 13:21)


Lisa kommentaar

TTK parima ärimudeli konkurss 2024

Mida teha, kui teha on liiga palju? Kui hakkab tunduma, et nädala töötundidest lihtsalt ei jätku nii tõlketööga palgaraha teenimiseks kui ka magistritöö kirjutamiseks, siis on just paras hetk võtta vastu suurepärane ootamatu pakkumine ning veeta imeilus soe kevadine tööpäev hoopis Rakvere külje all Mõdrikul.


Pilvekiri OÜ asutaja ja juhatuse liige Katrin Selbak jagas 10.04.2024 Tallinna Tehnikakõrgkooli parima ärimudeli konkursil praktikuna oma kogemust sooloettevõtjana ning hindas žürii liikmena konkursil esitletud ärimudeleid. Eriti äge oli, et ettekannet modereeris Eva Vahtramäe, kelle ettevõtluskoolitusel Katrin 10 aasta eest oma asukohavaba online tekstiloome teenuse äriplaani kokku kirjutas ning oma unistust ideaalsest kliendist sõnastas. Äriplaanis kavandatud asukohavaba online tekstiloome teenuse osa pidi olema ka tõlkimine, mis nüüd on Pilvekiri OÜ põhitegevuseks kujunenud. Ja Katrini unistuste klient, kelleni Pilvekiri OÜ nüüd tasapisi välja hakkab jõudma, oli juba siis: suuremahuline püsiklient.


Mõdrikul peetud ettekannet rikastasid Krista Teearu ja Liisi Toomi LinkedIni postituste lugemisest ja jagamisest edasi arenenud mõtteid tähenduslikust elurütmist ja töömahu paindlikkusest. Aitäh, Krista ja Liisi, et postitate ja inspireerite!

Ärimudelite žürii arutelult jäi aga kõlama mõte: relee lendab paremini, sest ta on raskem 😉


Postituse lõpus võib WordPress näidata reklaame, mis ei ole seotud selle blogiga.


Lisa kommentaar

Is Pilvekiri Wolkenbrief?

Thank you, Katarina, for this question: ‘I’d be really interested to know what Pilvekiri means. According to Google Translate, the German translation is Wolkenbrief – can you confirm this or should I better ask a human translator for help? 🙂 🤔 ‘ And for this great opportunity to continue my productive procrastination 😀

So, what does Pilvekiri mean?

If ‘Wolk’ is ‘cloud’ and ‘Brief’ is ‘letter’, then GT is quite trustworthy 🙂 ‘Pilv’ (‘Pilve‘ declined, as ‘of a ‘pilv’) really means ‘cloud’, and ‘cloud’ mostly meant the white or grey stuff in the sky for centuries. Now it also means a mystic place somewhere, where all our files are in Google Drive etc. But the word is still ‘cloud’ and ‘pilv’ and ‘Wolk’. And, in Estonian, we also have a nice word ‘sõnapilv‘ (‘word cloud’ or cloud of words) which, according to GT again, is also used in English, and I hope the reader knows its meaning. These are my first three associations with ‘pilv’.

Also, in Estonian, we have a saying which could be translated as ‘God is not just an old man with a grey beard who sits on the edge of a cloud and taps his feet’. As clouds are in the sky (‘taevas’), and ‘taevas’ in Estonian means both ‘sky’ and ‘heaven’. So the ‘pilv’ could somehow also be connected to the Biblical heaven. And then, in the Bible, the Lord ‘went ahead of them in a pillar of cloud‘ (Exodus 13:21, NIV).
So, although God does not sit on the edge of a cloud in the sky, He was in a pillar of cloud on earth one day…

Now, the ‘kiri‘. Even more possible meanings than for the ‘cloud’. According to GT, Estonian ‘kiri’ can be translated as a ‘letter’, ‘message’, ‘note’, ‘writing’, ‘epistle’ (epistles of Paul and others in NT), ‘pattern’ (for example, ‘kindakiri‘ as a pattern knit at a glove), and even ‘type’ (I cannot think of any example of using the Estonian word ‘kiri’ in the meaning of a ‘type’). And, the Bible, in Estonian, is also called ‘pühakiri‘ (GT ‘scripture’), a direct translation from Estonian would be ‘holy letter/epistle/scripture’.

And, I did not think about all this when I just needed a name for my company for the business plan to be submitted to the Estonian unemployment fund Eesti Töötukassa to get the business start-up support from them. Then, for a short time, I had kind of a mentor who had a company named Pilvebüroo (‘cloud bureau’) offering cloud-based accounting services, which was quite a new concept back in 2014 when we already had Dropbox and Google Drive, but accounting mostly still meant bringing paper receipts to the accountant’s office. And I was planning to offer digital translation services and avoid paper as much as I could. So I copied (and one day maybe that could be called plagiarism) the ‘pilve’ part and changed ‘büroo’ to ‘kiri’, because, well, I was going to do translations and this involves texts and texts involve writing, and the rest is history 😀

PS! And looking back to the first meaning of ‘kiri’ as a ‘letter‘, in Estonian, ‘kiri’ means only the ‘letter’ we send by mail (or e-mail; we have two words in Estonian to translate e-mail: ‘e-post’ as the electronic postal system via which the e-mails move, and ‘e-kiri’ as the e-mail message that comes to my inbox) which contains many sentences which consist of words which consist of (English) letters. Estonian ‘kiri’ does not mean this ‘letter’ which is a building block of a word. The letter as a building block of a word (A, B, etc) in Estonian is ‘täht‘. And now, to blow your minds again, ‘täht’ in Estonian means both ‘letter’ (as a component of a word) and ‘star‘ (as the small light in the sky). Which we sometimes don’t see, when there are clouds in the sky hiding the stars from us 😉

And this is the place, where you just have to quit thinking and just live your life with the words (and letters, and epistles, and writings, and stars, and clouds) you have. And be thankful for them 🙂

My original LinkedIn post with Katarina’s original comment here https://www.linkedin.com/posts/pilvekatrin_what-do-you-do-on-a-slow-monday-morning-when-activity-7172860454548058112-17yU

—–

I am a freelancer-solopreneur English-Estonian sworn translator specializing in legal, IT, marketing, and Christian content. I like being a vendor for translation agencies with steady workflows, acceptable rates and reasonable deadlines, and working with their well-managed CAT tools with their MT and TB. You can contact me via LinkedIn or my business email, pilvekiri at gmail.


At the end of the post, WordPress may show ads that are not related to this blog.


Lisa kommentaar

Kuidas ettevõtjana palka maksta? Ja makse? Ja kuhu mida teatama peab?

Oled väikeettevõtja ning siiani oma raamatupidamisega ise hakkama saanud, aga nüüd tuleb esmakordselt endale või kellelegi teisele ettevõttest töötasu maksta? Kuidas makse arvutada ja mida veel tegema peab?

NB! Enne, kui hakkad töötasu maksma, veendu, et töötamine on registreeritud töötamise registris
(e-maksuametis emta.ee : Registrid ja päringud -> Töötamise registreerimine).

Nii töötamise registreerimisel kui palgamakse tegemisel pead teadma, kas tegemist on töölepingu või võlaõigusliku lepingu (VÕS leping) alusel töötamisega.
Kui keegi ühe või paar päeva mingit konkreetset tööd teeb, siis tõenäoliselt on tegu VÕS lepinguga. VÕS leping on enamasti nimetusega töövõtuleping või käsundusleping. Lühiajaline VÕS leping võib olla ka suuline st seda ei pea kirjalikult vormistama.
Pikema töösuhte puhul on töötajale soodsam tööleping. Samas võib ka pikemaajaliselt töötada ka VÕS lepingu alusel. Töölepingu ja VÕS lepingu erinevustest võid pikemalt lugeda näiteks siit: pilvebyroo.ee/lepinguliigid/

Kui lühiajalist tööd tehakse töötuskindlustushüvitise saamiseks, siis selleks sobib VÕS leping.
Töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest loe pikemalt:
www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis

Alljärgnev lühijuhis aitab esmakordset palgamaksjat nii töölepingu alusel palga kui VÕS lepingu alusel tasu maksmisel.

Soovitan oma kogemusest kasutada LHV panga palgamakset. Võib-olla pakuvad analoogseid lahendusi tänapäeval juba teised pangad ka. Kui ei paku, siis soovitan kaaluda LHV panka ettevõttele konto tegemist või anda oma pangale märku, et nad võiks ka palgamakse teenust pakkuda.

Lühiajalise töötamise tasu miinimumsumma määramiseks töötasu alammäärad leiad Maksu- ja Tolliameti veebilehelt:
www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/kinnipeetud-tulumaks-tulumaksu-kinnipidamine/tootasu-alammaarad
2021.aastal on tunnitasu alamäär 3,48 eurot tunnis.
Seega 4-tunnise tööpäeva eest võiks maksta vähemalt 15 eurot, 8-tunnise tööpäeva eest 30 eurot.
VÕS lepingu puhul ei pea töötundide arvu määrama ega alammäärasid järgima st võib maksta ka nt 10 eurot päevas.

Kokkuvõttes palgamaksega seotud vajalikud toimingud:
– registreeri töötamine e-maksuametis töötamise registris
– tee LHV palgamakse
– esita eeltäidetud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD) e-maksuametis.

Palgamaksest ja TSD esitamisest pikemalt ja tehnilisemalt allpool:


LHV palgamakse:
lhv.ee
Logi sisse
Vali esindatav (ettevõte, kes tasu maksab)
Vasakul menüüs vajuta Maksed.
Vajuta sakil Palgamaksed.
Ülal paremal Lisa uus.

Avaneb uue palgamakse andmete sisestamise vorm (vt pilt allpool):
Kontolt: ettevõtte pangakonto, millelt tasu makstakse.
Makse alus: Palk (kui maksad tasu töölepingu alusel).
Kui maksad võlaõigusliku lepingu alusel, vali Makse alus rippmenüüst: VÕS lepingujärgne tasu.
Sisesta:
Töötaja nimi
Töötaja isikukood
Töötaja konto nr
Makse kirjeldus (nt VÕS lepingujärgne tasu)
Netosumma (st see summa, mis kantakse töötaja pangakontole ja kust on maksud maha võetud).
Kui tead netosumma asemel brutosummat, siis brutost neto aitab arvutada raamatupidaja või palgakalkulaator aadressil https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator . Minimaalne brutotasu 8-tunnise tööpäeva eest võiks olla 30 eurot.
Palgamakse andmete sisestamise vormil on veel automaatselt märgitud linnukesed:
Arvesta maksuvaba tulu
(tuleks ära võtta juhul, kui töötaja on oma maksuvaba miinimumi sel kuul juba ära kasutanud)
ja
Maksa riigimaksud kohe
(tasub alles jätta, sest siis teeb LHV automaatselt ka õiges summas riigimaksude ülekande Maksuametile ning tekitab e-maksuametisse eeltäidetud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD)).

Kui kõik palgamakse andmed on sisestatud, vajuta nuppu Salvesta.
Andmete salvestamisel makset veel ei tehta. Satud tagasi palgamaksete loetellu.
Palgamakse tegemiseks märgista loetelus palgamakse linnukesega ning vajuta nuppu Maksa valitud.
Seejärel tuleb makse kinnitada ning seejärel võib kontoväljavõttest kontrollida, et on tehtud kaks makset – üks töötajale ning teine riigimaksude makse Maksuametile.

Palgamaksest LHV kodulehel: www.lhv.ee/et/palgamakse

NB! Palgamakse tegemisel tekitab LHV e-maksuametisse eeltäidetud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD), kuid ei esita seda. Deklaratsiooni esitamiseks pead e-maksuametisse sisse logima.


Eeltäidetud TSD esitamine e-maksuametis:
emta.ee
Ülal paremal nupp Sisenen e-MTA-sse.
Vali sobiv sisenemisviis ja sisesta vajalikud andmed (nt Smart-ID-ga sisenemiseks isikukood) ning vajuta nuppu Sisenen.
Vali esindatav (ettevõte, kes tasu maksis ja TSD esitab).

Kui tegid palgamakse LHV-st, on pärast sisselogimist e-maksuameti töölaual jaotises
Pooleliolevad, esitamata ja vigadega maksudeklaratsioonid
näha eeltäidetud
Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon,
mille Olek on Pooleli.

Deklaratsiooni esitamiseks vajuta deklaratsiooni rea lõpus oleval pliiatsi ikoonil
ning seejärel nuppu Esita.
Ja sellega ongi TSD esitatud.
Esitamise järel näidatakse deklaratsioonide loetelu, kus deklaratsiooni Staatus on Esitatud.

Kui võid samal kuul veel mõne palgaväljamakse teha, siis tasub TSD esitamine jätta kuu lõppu või järgmise algusse, muidu pead pärast järgmist sama kuu palgamakset hakkama juba esitatud selle kuu TSD-d parandama.
Kui palgamakse oli ühekordne ja sel kuul rohkem kindlasti mingeid palku ei maksa, võid TSD kohe ära esitada.

Ja enne e-maksuametist väljalogimist võid igaks juhuks üle vaadata, et töötamine ikka on registreeritud töötamise registris (Registrid ja päringud -> Töötamise registreerimine).


Kui Sinu ettevõttel ei ole LHV pangakontot või muul põhjusel ei soovi LHV palgamakset kasutada, saad palgakalkulaatori abil ise netosumma ja maksude summa arvutada, kanda töötajale üle netosumma, täita ja esitada ise e-maksuametis TSD ning maksta pangalingiga riigimaksud.
E-maksuameti pangalingiga riigimaksude maksmisel kontrolli, et maksja oleks ettevõte. Kui Sul on LHV-s nii eraisiku kui ettevõtte konto, võib automaatselt tekkida maksja väljale eraisiku pangakonto ning enne makse kinnitamist tuleb valida maksjaks ettevõtte pangakonto.
Kui avastad pärast riigimaksude tasumist, et maksid need kogemata eraisiku kontolt, tee ülekanne ettevõtte kontolt eraisiku kontole selgitusega nt “ekslikult erakontolt tasutud tööjõumaksud”. Raamatupidamisse lisa alusdokumendiks eraisiku pangakontolt Maksuametile läinud riigimaksude maksekorralduse koopia.

Palun kirjuta kommentaari, kas sellest postitusest oli Sulle abi ning millistes küsimustes võiksin veel aidata.


Postituse lõpus võib WordPress näidata reklaame, mis ei ole seotud selle blogiga.


Lisa kommentaar

Külaliskorter-kodukontor

TÄIENDUS detsembris 2019: Hetkel ei ole kodukontor enam külaliskorterina saadaval.


Uus samm maaettevõtlusteel: nüüd saab minu tagasihoidlikku kodukontorit rentida lühemaks või pikemaks ajaks ka külaliskorterina.

Vaata: https://www.airbnb.com/rooms/24877188

Airbnb hind on muutuv sõltuvalt hetke nõudlusest ja pakkumisest.
Otsetulijatele sõbrahind ühe öö puhul 15 eurot öö, alates 2 ööst 10 eurot öö.

Kontakt ja broneeringud:
pilvekiri@gmail.com
tel 56242050 Katrin

Vabatõlge Airbnb samuti aeg-ajalt muutuvast ingliskeelsest korteritutvustusest:

Rakke Kodu Kontor
Peresõbralik kodukontor Kesk-Eesti väikekeskuses. Tasuta wifi ja avalik parkimine. Üks tuba lahtikäiva diivani ja põrandamadratsi(te)ga, rõduga köök, vannituba. Läheduses avalik mänguväljak, metsarajad, discgolf. Ühistransport 1 km kaugusel (rongi ja bussiga Tartusse, rongiga Tallinna, bussiga Rakverre).  20 km raadiuses Emumägi, Äntu järved ja Kiltsi loss. Rakvere 45 km, Paide 50 km, Tartu 80 km, Tallinn 130 km. Vaikne rahulik koht, kus end välja puhata ning kohalikku atmosfääri nautida.

Ja esimeste airbnb kaudu ööbijate ingliskeelne tagasiside:

We stayed here for one night only but we’ll be definitely back if we’ll have a chance. Everything was as perfect as it seemed online. The place is quiet and looks exactly like it does on the pictures. Compact and contains everything one needs. Best choice for travelers in this region.

 

 


Lisa kommentaar

Äriplaani tagasivaade

2014. aastal sain Eesti Töötukassalt ettevõtluse alustamise toetuse. Toetuse saamiseks koostasin äriplaani aastateks 2015-2017. Kuidas tegelikult läks?

Pikaajaline eesmärk, sooritada vandetõlgi eksam hiljemalt 2019. aastal, realiseerus oluliselt varem – eksami sooritasin 2014 ja vandetõlgina tegevust alustasin 2015. aastal.

Üks äriplaanis võetud eesmärk oli müüa 2015. aastal teenuseid vähemalt 7000 euro eest. Tegelik 2015. aasta müügitulu oli kordades tagasihoidlikum, jäädes alla 1300 euro.

Samas arvestasin finantsprognoosides 2015. aasta tööjõukuluks kokku ligi 5900 eurot (brutotöötasuga 400 eurot kuus). Tegelikud tööjõukulud 2015. aastal piirdusid aga kokku ca 400 euroga ehk kavandatud ühe kuu brutotöötasuga.

Seega teenis ettevõte oma esimesel täistegevusaastal 2015. aastal müügitulu alla 20% äriplaanis kavandatust, tööjõule kulutas aga kõigest ca 7% äriplaanis kavandatust.

Muudeks kuludeks oli finantsprognoosides arvestatud esimesel tegevusaastal 2015. aastal kokku 3720 eurot, tegelikult kulus aga alla 900 euro ehk alla 25% kavandatust.

Nii esimese täistegevusaasta tulusid kui kulusid mõjutas ettevõtja palgatööle sattumine aasta alguses ning titepuhkus teisel poolaastal.

Äriplaanis kavandasin brutotöötasuks 2015. aastal 400 eurot, 2016.a. 450 ja 2017.a. 550 eurot kuus. Tegelikkuses hüppasid tööjõukulud 2015. aasta ca 400 eurolt kogu aastas 2016. aastal üle 1600 eurole aastas ehk aasta tööjõukulud kasvasid üle nelja korra, jäädes siiski tugevalt alla äriplaanis kavandatule.

Äriplaanis kavandasin müügitulu kasvuks teisel aastal 23% ja kolmandal aastal 21%. Tegelik müügitulu oli 2015. aastal alla 1300 euro, teisel 2016. aastal üle 11 000 euro ning kolmandal 2017. aastal alla 7500 euro. Seega tegelikkuses jõudsin 2015. aastaks kavandatud müügituluni 2016. aastal. Ka 2017. aastal oli müügitulu suurem kui 2015. aasta eesmärgiks seatud vähemalt 7000 eurot.

Teisel aastal kasvas müügitulu võrreldes esimese aastaga üle kaheksa korra, kolmandal aastal aga vähenes võrreldes teise aastaga üle 30%. Kolmanda aasta äritegevust ja müügitulu mõjutas taas ettevõtja palgatööle asumine alates märtsi lõpust, misjärel ettevõtte turundustegevus praktiliselt lõppes ning teenuste osutamine vähenes oluliselt.

Ettevõtte kogukuludeks (koos tööjukuludega) oli prognoositud 2015. aastal ligi 10 000 eurot, 2016. aastal üle 11 000 euro ning 2017. aastal üle 13 000 euro. Tegelikud kogukulud olid 2015. aastal üle 1200 euro, 2016. aastal ligi 3000 eurot ning 2017. aastal üle 3700 euro.

Seega teisel aastal kasvasid kulud võrreldes esimese aastaga ca 2,5 korda ning kolmandal aastal võrreldes teise aastaga alla 25%.

Põhiliseks ettevõtlusaastaks kujuneski teine tegevusaasta 2016, kui ettevõtja ei olnud mujal palgatööl ning tegeles igapäevaselt ettevõtte asjadega, turunduse ning teenuste osutamisega.

Hetkel on ettevõtja pärast viimase palgatöösuhte tähtaja lõppemist taas põhikohaga rõõmus töötu (vaba suvi poole palgaga ehk töötuskindlustushüvitis) ning ettevõte pigem uinuvas olekus. Kui suve jooksul aga mingeid suurepäraseid palgatööpakkumisi ei teki, tuleb sügisest ehk taas aktiivsemale ettevõtmisele mõelda.

Päikeselist suve Teilegi!

20180408_120958Fotol: Batumi 2018


Postituse lõpus võib WordPress näidata reklaame, mis ei ole seotud selle blogiga.


Lisa kommentaar

Tõlketööde Korduma Kippuvaid Küsimusi

Kui palju tõlkimine maksma läheb?

Tavatõlke hind on üldjuhul alates 15 eurot standardlehekülg (1800 tähemärki koos tühikutega) ning digitaalse kinnitusega vandetõlgi tõlkel alates 20 eurot standardlehekülg. Ühe töö miinimumhind on 30 eurot. Arve esitaja Pilvekiri OÜ ei ole käibemaksukohustuslane st hindades käibemaksu ei sisaldu ega lisandu ega saa ka riigilt tagasi küsida.

Kui kaua tõlkimiseks aega võiks kuluda?

Kuni 15-leheküljelise tõlke tavatähtaeg on kolm tööpäeva, edasi 5 lehekülge tööpäevas. Kiirem töö üldjuhul kokkuleppel topelthinnaga. Tõlge võib, aga ei pruugi, valmida ja jõuda Teieni ka enne kokkulepitud tähtaega.

Kas teostate eestikeelsele tõlkele ka hilisema keeletoimetamise või tuleks see teenus hiljem eraldi tellida?

Tõlke hind sisaldab keeletoimetamist st kokkulepitud tähtajaks saadan lõpliku, korrektse ja loodetavasti trükivigadeta tõlke. Kui leiate tõlkes parandamist vajavaid termineid vm probleeme, siis teen parandused lisatasuta. Võime ka tõlkimise ajal oluliste terminite vasteid jooksvalt kooskõlastada.

Millises failiformaadis tuleb esitada tõlgitav tekst?

Eelistatult võiks algtekst olla redigeeritavas failiformaadis – docx, doc, rtf, odt, txt vms. Kui redigeeritavas formaadis faili ei ole, sobib ka pdf. Kõige ebamugavam on tõlkida skaneeritud tekste, kuid vajadusel saan hakkama ka nt telefoniga pildistatud dokumendi tõlkimisega.

Millises failiformaadis tuleb tõlge?

Tavatõlke väljastan üldjuhul algtekstiga samas failiformaadis – docx, doc, rtf, odt, txt, pdf vms. Digitaalse kinnitusega vandetõlgi tõlke puhul panen digikonteinerisse tõlke pdf formaadis. Vajadusel kokkuleppel võin tasuta lisaks saata tõlke faili .docx vm redigeeritavas formaadis tõlke tekstiga edasi töötamiseks.

Kuidas käib tõlke tellimine?

Saatke oma päring soovitavalt koos tõlgitava faili ja tähtajasooviga e-postile pilvekiri@gmail.com. Püüan tõlkepäringutele vastata 24 tunni jooksul. Pakutav hind ja tähtaeg võivad sõltuda minu hetke töökoormusest jm asjaoludest. Hinnapakkumise aktsepteerimisel täpsustage, kas arve esitan eraisikule või ettevõttele. Kokkulepitud tähtajaks või varem saadan Teile e-postiga kokkulepitud failiformaadis tõlke ning ühenädalase maksetähtajaga arve. Olen tänulik, kui annate tehtud tõlkele ka tagasisidet.

Kas soodustust ka saab?

Vajadusel kokkuleppel soodushinnad püsiklientidele sh tõlkebüroodele, tudengitele ning mittetulundusühendustele sh kogudustele.

NB! Tõlgin põhiliselt inglise keelest eesti keelde, väikeses mahus (nt üliõpilastööde resümeesid) ka eesti keelest inglise keelde. Põhjalikum teave ettevõtte ja teenuste kohta ettevõtte kodulehel pilvekiri.wordpress.com.


Lisa kommentaar

Katrin Selbak alustab peagi tegevust vandetõlgina. Väike-Maarja valla kodulehel 19.05.2015 ja valla maikuu infolehes

Uudis ilmus Väike-Maarja valla kodulehel 19.05.2015 ning valla maikuu infolehes (lk 4).


Katrin Selbak alustab peagi tegevust vandetõlgina

Väike-Maarja vallasekretär Katrin Selbak on edukalt sooritanud vandetõlgi eksami inglise-eesti keelesuunal, andnud vande, saanud kutsetunnistuse ning on lähiajal alustamas vandetõlgi kutsetegevust. Justiitsministeeriumi koduleheküljel avaldatud tegutsevate vandetõlkide nimekirja andmetel tegutseb hetkel inglise-eesti keelesuunal kokku 13 vandetõlki asukohtadega Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Muude keelesuundade vandetõlke leidub ka Harjumaal, Tartumaal ja Jõhvis. Rakveres tegutseb soome keele vandetõlk Pirje Pungas. Samuti teeb vajadusel kokkuleppel ka Rakveres ametlikke tõlkeid soome keelest eesti keelde Luisa Tõlkebüroo kaudu tegutsev vandetõlk Sander Liivak.

Seega alustab Väike-Maarja Vallavalitsuses lähiajal tegevust Lääne-Virumaa esimene inglise-eesti keelesuuna vandetõlk. Vandetõlgi teenuse osutamine toimub iseseisva tegevusena osaühingu kaudu ning ei kuulu vallavalitsuse töö hulka, kuid vajadusel kokkuleppel saab dokumente tõlkimiseks vandetõlgile üle anda ka vallamajas. Samuti on kokkuleppel võimalik tõlgitavate dokumentide vandetõlgile üleandmine Rakkes või Rakveres või e-posti teel ning ametliku tõlke väljastamine vandetõlgi digitaalallkirjaga. Ametliku tõlke tellimiseks ja dokumentide üleandmiseks palun eelnevalt kokku leppida telefonil 5624 2050 või e-posti aadressil inglise.eesti.vandetolk@gmail.com.


28. aprillil andis vallasekretär Katrin Selbak (vasakult teine) justiitsminister Urmas Reinsalule vande koos kolme teise uue vandetõlgiga, kes hakkavad teenust pakkuma inglise ja hispaania keeles.
Foto: Justiitsministeerium
Ametlikest tõlgetest ja vandetõlgi teenusest

Vandetõlk on tõlkija, kelle tõlgete kvaliteeti ja usaldusväärsust on riik kontrollinud ning kellele riik on andnud ainupädevuse teha ametlikke tõlkeid.
Vandetõlgi poole tuleb pöörduda, kui Eesti või välisriigi ametiasutusele on vaja esitada mõne dokumendi – nt diplomi, registri väljavõtte, kohtulahendi, notariaalakti vms – ametlik tõlge. Kui varem tegelesid ametlike tõlgete väljastamisega nii notarid kui ka vandetõlgid, siis alates 1. jaanuarist 2015 ei ole notaritel õigust kinnitada tõlkija allkirja õigsust eesti keelest võõrkeelde tõlgitud dokumendil. Kuni 2020. aastani võivad notarid kinnitada tõlkija allkirja õigsust võõrkeelest eesti keelde tõlgitud dokumentidel ning siis läheb ka see pädevus ainult vandetõlkidele. Vandetõlk vastutab tõlke õigsuse eest ning lisab sellele oma allkirja ja pitseri. Erinevalt vandetõlgist kinnitab notar tavaliselt üksnes tõlkija allkirja õigsust. Notar ei kontrolli tõlke kvaliteeti ega õigsust ning ei vastuta selle eest.
Vandetõlgiks saada soovijal peab olema vähemalt bakalaureusekraad ning ta peab Justiitsministeeriumis sooritama eksami, mis koosneb kolmest osast: õigusteadmiste test, keeleteadmiste kontroll (valitud keelesuunal teksti tõlkimine ja tõlke toimetamine) ning kutsesobivusvestlus. Eksami eduka sooritamise järel peab vandetõlgiks saada soovija esitama justiitsministrile taotluse kutsetegevuse alustamiseks. Seejärel annab minister taotlejale käskkirjaga vandetõlgi kutse, vandetõlgiks saada soovija annab ministri ees vande ning minister väljastab temale vandetõlgi kutsetunnistuse. Pärast vande andmist ja kutsetunnistuse saamist on vandetõlgi kutse saanud isikul neli kuud aega endale pitsatite tellimiseks, nende Riigikantseleis registreerimiseks ning enda kontaktandmete avaldamiseks Justiitsministeeriumi koduleheküljel. Kui see kõik on tehtud, siis võibki vandetõlgi kutsetegevusega alustada.
Vandetõlkidest ja nende kutsetegevusest saab rohkem lugeda vandetõlgi seadusest, Justiitsministeeriumi kodulehelt ning vandetõlkide koja kodulehelt http://www.vandetolgid.ee. Kõigi tegutsevate vandetõlkide kontaktandmed on tõlgitavate keelte kaupa avaldatud Justiitsministeeriumi kodulehel. Vandetõlgi teenuse kasutamiseks tuleb leida nimekirjast sobiv vandetõlk ning tõlkesooviga pöörduda otse vandetõlgi poole. Justiitsministeerium ega vandetõlkide koda tõlketöid ei vahenda. Vandetõlgi tasu on kokkuleppeline, samuti ka tõlke teostamise tähtaeg.
Katrin Selbak
vallasekretär


2 kommentaari

Elust maal, töötuna. Osa 43. Hakkaks hoopis õppima? Bioneeris 27.11.2014

Artikkel ilmus rohelise eluviisi portaalis Bioneer.ee neljapäeval 27. novembril 2014 täpselt kaks nädalat pärast neljakümne teise osa Pangakonto ja perearst ilmumist.


Elust maal, töötuna. Osa 43. Hakkaks hoopis õppima?

Katrin Selbak, http://www.pilvekatrin.wordpress.com

27.november 14, neljapäev

Elust maal, töötuna. Osa 43. Hakkaks hoopis õppima?

Töökuulutus. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Järjejutu eelmises osas “Pangakonto ja perearst” sain 7. augustil maakonnakeskuses perearstil käidud ning MTÜ pangakonto avatud. Miks neid kumbagi vallakeskuses teha ei saa, sedagi võite lugeda eelmisest osast.

Edasi läks kõik väga kiiresti. Oleksin ju võinud MTÜ-ga leppida ja ärimõtted sinnapaika jätta, aga miskipärast just nüüd leidsin endas motivatsiooni asuda Töötukassa poolt esimesel katsel liiga riskantseks kuulutatud äriplaani täiendama.

Vastavalt koolitaja soovitusele tegin äriplaanis muudetud kohad punaseks. Püüdsin äriplaani juurde kirjutada just ja ainult Töötukassa vastuses puuduvatena välja toodud peatükid ja põhjendused ning muus osas kogu teksti võimalikult vähe muuta, et mitte kogemata mingeid täiendavaid vastuolusid sisse kirjutada.

Samal 7. augusti õhtul kell pool kümme saatsin koolitajale e-postiga täiendatud äriplaani. Reedel 8. augustil käisin Bioneeri akrediteeritud ajakirjanikuna Viru Folgil ning jagasin folgimuljeid teisipäeval 12. augustil ilmunud järjejutu 37. osas “Perega folkimise eripärad”. Augustikuus sattusin korra ka ühte suuremasse linna ning sain tehtud LHV panga kontod nii endale kui MTÜ-le.

18. augustil käisin järjekordselt Töötukassas. Kinnitasin, et äriplaan on täiendamisel ning uurisin, kas eelmisel korral jutuks olnud äriplaani uuesti esitamine kolmekümne päeva jooksul tähendab tööpäevi või nädalapäevi ja kus see nõue üldse kirjas on. Juhtumikorraldaja esimese hooga vastust arvutist ei leidnud ning lubas vastuse mulle e-postile saata.

Paari tunni pärast juhtumikorraldaja helistas ja ütles, et kolmekümne päeva jooksul uuesti esitamise nõue on soovituslik ning see ei ole kuskil seaduses ega ka Töötukassa kodulehel kirjas. Hingasin kergendatult, loobusin tähtaja pärast muretsemisest ning olin jätkuvalt motiveeritud äriplaani uuesti esitama niipea kui võimalik.

Vahepeal oli juba kevadest saadik tasapisi tiksunud veel üks põnev mõte, mida oma tohutu vaba ajaga peale hakata. Nimelt olin märtsikuus kolmekuise tite kõrvalt sattunud ootamatult haigestunud abikaasa asemel pooleteisepäevasele Jeesuse tähendamissõnade koolitusele.

Koolituse eredaimad mälestused on küll lakkamatust võitlusest piimapaisuga, kuid lisaks sellele jõudsin toona tõdemuseni, et tegelikult ei ole ma elus kunagi süstemaatiliselt teoloogiat õppinud. Ja ühtäkki tundus, et minu mitmeaastase kristlase-elu, põnevate kristlike juhtimiskoolituste ning tohutu hulga rohkem või vähem karismaatiliste autorite kirjutiste lugemise kõrvale kuluks hästi ära üks ports pisut akadeemilisemat ja süstemaatilisemat vana head teoloogiat.

Uurisin koolitusel juhuslikult just minu kõrval istunud usuteadusliku kõrgkooli rektorilt natuke õppekorralduse kohta, lugesin koju jõudes läbi kooli kodulehe ning jätsin mõtte tiksuma. Kunagi keset tihedat äriplaneerimist ja MTÜ asutamist helistas mulle seesama rektor küsimusega, kas ma siis tulen sügisest neile õppima.

Olin selleks ajaks jõudnud arusaamisele, et eeloleval talvel sobiks mulle väga hästi lapsehoolduspuhkava abikaasa kõrvalt kolm päeva kuus koolis käia ning vanemahüvitisest jaksaks ehk isegi hädapärast õppemaksu maksta. Kahjuks aga oli mu äritegevus jätkuvalt käivitamata ning puudus igasugune ettekujutus, millest me hakkame elama pärast vanemahüvitise lõppemist.

Seega, kui hiljemalt jaanipäevaks ei teki meile vähemalt vanemahüvitise suurust igakuist sissetulekut kas siis äritegevusest või kodulähedaselt palgatöölt, siis on pärast tite pooleteiseaastaseks saamist põhimõtteliselt kaks varianti – kas läheb abikaasa tagasi vahetustega tööle maakonnakeskusesse, kust nädala sees koju pigem ei jõua ja seega mina ei saa tite kõrvalt kolmeks päevaks kooli ära minna, või siis abikaasa ei lähe tööle tagasi ja mul säilib küll liikumisvõimalus, kuid meil ei ole enam õieti raha esmasteks vajadusteks, õppemaksust rääkimata.

Niisiis vastasin härra rektorile, et ebakindla majandusliku olukorra tõttu kahjuks hetkel siiski ei julge õpinguid alustada teadmata, mis järgmisel aastal edasi saab. Seepeale pakkus rektor võimalust asuda õppima tasuta vabakuulajana. Õppetöös osaleksin võrdselt teistega, õppemaksu maksma ei peaks, õpingud võin igal ajal katkestada ning samas võin ka alati otsustada päriselt õppima asuda koos kõigi kaasnevate õiguste ja kohustustega.

Vaatasin lakke ja mõtlesin: Jumal, kas see siis tõesti on Sinu tahtmine? Arutasin abikaasaga ja leidsime üheskoos, et arvestades olukorda oleks vabakuulamine suurepärane võimalus kooli ja õppetööga tutvuda ning jõuda kindlale veendumusele, kas ma soodsamate olude saabudes seal päriselt õppida tahan.

Kooli sisseastumise dokumentide esitamise tähtaeg oli 25. august. Esmaspäeval, 18. augustil, olin Töötukassas lisaks äriplaani uuesti esitamise tähtaja täpsustamisele saanud infot juhiabi tööpakkumisest rongiga ligipääsetevas naaberlinnas. Samal õhtul saatsin järjest ära avaldused kõrgkooli vabakuulajaks ning juhiabina tööle asumiseks. Mõeldes, et küll Jumal teab, kuhu ma pean minema ja kuhu mitte või kuidas vajadusel kooli ja tööd ühendada.

Päeva lõpetuseks lugesin veel hilisõhtul MTÜ asutamise järel saabunud e-kirja, kus soovitati mul võtta oma unistuste ja suurte ideede ellu viimiseks Elioni Ärilahendus alustavale ettevõttele, millega Elion võtab pooleks aastaks osa minu kuludest enda kanda. Nimetatud ärilahendus sisaldas internetti, lauatelefoni, kodulehe majutust ja nutiTV-d kodukontorisse ning pidi väidetavalt olema alustavale ettevõttele kuus kuud täiesti tasuta.

Elioni analoogse internetti, telefoni ja telekanaleid sisaldava kodulahenduse klient olen olnud kõik oma maaelu aastad ning igakuiselt Elionile selle eest ligi kakskümmend eurot kuutasu maksnud. Lugesin nüüd pakkumist niipidi ja naapidi ning sain aru, et tänu kodusele aadressile MTÜ asutamisele võin nüüd oma kodulahenduse pakutud ärilahenduse vastu vahetada ning olemasoleva tehnikaga järgmise kuue kuu jooksul seni raha eest tarbitud teenuseid tasuta nautida. Ja kokkuhoitud raha saan kasvõi kooliskäimiseks kasutada…

Arvestades, et MTÜ asutamise ainus kulu oli kahekümne euro ringis riigilõivu, siis kõlas päris kasumlikult. Vajutasin nuppu “Küsi pakkumist” ning saatsin MTÜ andmed ära. Pakkumise küsimise lehel olid paari reaga kirjas ka täpsemad tingimused – kampaania kehtib 2014. aasta lõpuni kõigile Äriregistris viimase kuue kuu jooksul registreeritud ettevõtetele, aga mitte füüsilisest isikust ettevõtjatele ning pärast kuuekuulise tasuta perioodi läbisaamist hakkavad teenustele kehtima Elioni hinnakirjajärgsed hinnad.

Sellega sai see tihe töine päev läbi ning järgnesid uued ja huvitavamad, millest kirjutan juba järgmistes osades. Järjejutu leiate kogu pikkuses Bioneeri rubriigist “Elust maal, töötuna“.


Siis Jeesuse vennad ütlesid talle:
“Lahku siit ja mine Juudamaale,
et ka sinu jüngrid näeksid su tegusid, mida sa teed,
sest keegi ei tee midagi salajas, kui ta ise tahab olla üldsusele tuntud.
Kui sa teed selliseid asju, siis avalda ennast maailmale!”
Johannese 7:3-4


Palgeraamatus jagasid Katrin ja Elust maal, töötuna.

Järgmine osa 44. Viimane.

Järjejutu kõik osad on leitavad ka raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis rmp.ee, blogis Katrini kirjutisi ning palgeraamatu lehel Elust maal, töötuna.

Bioneeri 2014. aasta detsembrikuu uudiskirjas nr 286 on käesolev artikkel mainitud ühena kolmest nädala arvamusest.


2 kommentaari

Elust maal, töötuna. Osa 40. Äriühing või MTÜ? Bioneeris 10.10.2014

Artikkel ilmus rohelise eluviisi portaalis Bioneer.ee reedel 10. oktoobril 2014 kolm nädalat pärast kolmekümne üheksanda osa Äriplaani vastus ilmumist.


Elust maal, töötuna. Osa 40. Äriühing või MTÜ?

Autor: Katrin Selbak, Bioneeri vabatahtlik kaasautor, pilvekatrin.wordpress.com

10.oktoober 14, reede

Elust maal, töötuna. Osa 40. Äriühing või MTÜ?

Pildistas Katrin Jõgisaar, http://www.Bioneer.ee

Järjejutu eelmises osas “Äriplaani vastus” sain juulikuus eitavad vastused kohaliku tehase sekretäri ametikohale kandideerimisele ning juunikuu algul esitatud ettevõtluse alustamise toetuse taotlusele.

Teisipäeval 29. juulil järjekordsel korralisel Töötukassa külastusel tunnistasin oma juhtumikorraldajale, et mittetoetamise otsuses loetletud pikk äriplaani puuduste nimekiri hirmutas ikka ära küll ning ma veel ei ole leidnud endas motivatsiooni äriplaani täiendamisega alustada. Juhtumikorraldaja kinnitas, et paljud saavad esimesel katsel eitava vastuse ning kui mu ärisoov on kindel, siis võiksin ikka uuesti proovida.

Lisaks sain teada, et äriplaan tuleks uuesti esitada kolmekümne päeva jooksul ning uus esitamine tähendabki Töötukassa iseteenindusportaalis kõigi dokumentide uuesti esitamist nagu esimesel korral. Seega mittetoetamise otsuse lõpus segadust tekitanud vaidejutt siiski uuesti esitamisse ei puutu.

Juhtumikorraldaja soovitas uurida ka võimalust esitada sama äriplaan EAS-i, kui Töötukassalt toetust ei saa. Eeldades, et see nagunii tähendab kogu äriplaani veel põhjalikumat ümberkirjutamist, jätsin selle mõtte esialgu heaga sinnapaika.

Õhtul kodus leidsin endas siiski niipalju motivatsiooni äriplaani teemale edasi mõelda, et saatsin oma ettevõtluskoolitajale e-kirja, kus teatasin toetuse mittesaamisest ja loetlesin ka Töötukassa nimetatud puudused. Mõeldes, et ehk on järgmiste ettevõtjate koolitamisel abiks.

Juba järgmisel päeval sain vastuse, kus koolitaja kinnitas, et nagu sagedane, ei anta esimesel korral raha. Koolitaja soovitas äriplaani ikka täiendada, järgides viiteid äraütlemises, teha parandused punaseks ja võtta ühendust, kui olen valmis.

Vahepeal jõudsin kandideerida ka ühele järjekordsele põnevale töökohale naabervallas, millest Töötukassas kuulsin. Kandideerimisele vastati viisakalt, et saadi 59 sooviavaldust ning kahjuks ei osutunud sel korral minu kandidatuur valituks.

Niisiis seisin jätkuvalt küsimuse ees, kas proovida veelkord Töötukassalt ettevõtlustoetust küsida ning seega veel suurusjärgus kaks kuud suurt mitte midagi teha, sest ma pean ju vastuse saabumiseni töötu olema ega tohi millegi ettevõtluse ega töö taolisega tegeleda. Või lüüa toetusele käega, võtta end töötuna arvelt maha ning hakata omal käel oma äriplaani koostamisel läbimõeldud teenuseid reklaamima ja loodetavasti tasapisi natuke raha teenima.

Töötuna arvelt mahavõtmise juures oli minu jaoks jätkuvalt kõige hirmutavam ravikindlustuseta jäämise võimalus. Järjejutu 31. osas “Isapuhkus ja ravikindlustus” ning 34. osas “Abikaasa ravikindlustus” kirjeldasin, kuidas juba ammu olin jõudnud teadmiseni, et töötuskindlustushüvitist mittesaava töötu ravikindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel töötuna arveloleku lõppemisest ning lapsehoolduspuhkusel viibiva isa kõrval ei ole mul võimalust ravikindlustust saada ei titevanemana ega töötava isiku abikaasana.

Osaühingu asutamise riiglõiv on ligi kakssada eurot ning ravikindlustuskaitse saamiseks peaksin maksma igal kuul sotsiaalmaksu üle saja euro. Seega kui mul tasapisi peale hakates õnnestuks esialgu aeg-ajalt mõni paarikümne või mõne kuu tagant ka paarisaja eurone töö teha, siis kuluks kogu või enamus teenitud raha riigimaksudeks ära ja kogu töötegemine muutuks üsna mõttetuks.

Samas kui ma oma teenuseid tasapisi reklaamima hakkan ja mõni paarikümne või paarisaja eurone klient tekib, siis on ka rumal lugu, kui mul pärast töötegemist ei ole seda juriidilist isikut, kes kliendile arve esitaks. Paarikümne eurose arve esitamiseks aga kahesaja eurose riigilõivuga ettevõtet asutada…

Ettevõtte asutamise riigilõivu vältimiseks on võimalus alustada tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, sellega aga kaasneks kohustus korra kvartalis igal juhul üle kolmesaja euro avansilist sotsiaalmaksu maksta. Ettevõtte puhul on tulu mittelaekumisel alternatiiv endale töötasu ega sotsiaalmaksu mitte maksta ning ilma ravikindlustuseta olla.

Aastat viis tagasi olin ühe mittetulundusühingu asutamise ja juhtimise juures ning mäletasin sellest ajast, et MTÜ asutamise riiglõiv oli ettevõtte asutamise riigilõivust kümmekond korda soodsam ja MTÜ raha sai kasutada ka MTÜ põhitegevusega seotud kulude hüvitamiseks. Seega olin juba mõnd aega vaikselt kaalunud ka mõtet oma tasapisi ettevõtluse alustamist hoopis MTÜ kaudu teha.

Seni kui tulud ei muutu selliseks, et neist igakuiselt endale miinimumpalka ja sotsiaalmaksu maksta, võiks minu teenitud raha ka MTÜ-sse koguneda ning saaksin seda kasutada MTÜ tegevusega seotud kulude hüvitamiseks. Võimalik MTÜ tegevusala oli ka täitsa olemas ning siiani olime seda ühiskasulikku tegevust ja sellega soetud kulusid teinud lihtsalt oma pere isiklikul kulul.

Mittetulundusühingute seaduse § 5 kohaselt võivad mittetulundusühingu asutada vähemalt kaks liiget ning § 26 kohaselt peab ühingul olema ka vähemalt üheliikmeline juhatus. Seega tundus loogiline, et asutajateks võiksime olla mina ja minu abikaasa ning juhatuse liikmeks kas mina või abikaasa.

Suve algul ettevõtluskoolituse lõpus oli selgunud, et seoses seadusemuudatustega ei saa maikuust alates äriühingu juhatuse liikmed ennast enam töötuna arvele võtta. Seadusemuudatuse jõustumise ajal töötuna arvel olnud ning juhatamise eest mitte tasu saavad juhatajad said töötud edasi olla, aga ettevõtlustoetust nad enam taodelda ei saanud.

Eriti halb uudis oli see meie grupi kahele raamatupidajast koolitujale, kellest üks oli oma poja ja teine mehe ettevõtte juhatuses. Nemad ei saanudki pärast koolituse lõppu kohe ettevõtlustoetust taodelda, vaid pidid kõigepealt ennast juhatusest välja vormistama ja seejärel veel hulk aega ootama.

Esmaspäeval 4. augustil võtsin kätte ja vaatasin Töötukassa kodulehelt järele, et MTÜ juhatuse liige siiski saab jätkuvalt töötu olla ja ka toetusi taodelda, kui ta ei saa juhatuse liikmena tasu. Uurisin natuke teiste ühingute põhikirju, mõtisklesin loodava ühingu võimalike eesmärkide ja tegevuste üle ning arutasin asja abikaasaga.

Kuidagi eneselegi ootamatult lõppes meie arutelu sellega, et juba samal pealelõunal koostasime EMSL näidiste alusel vajalikud asutamisdokumendid, maksime alla 20 euro riigilõivu ja saatsime MTÜ asutamise kandeavalduse ettevõtjaportaali kaudu menetlusse. Mida riik meile vastas ja kas me nii lihtsalt oma MTÜ asutatud saimegi, sellest kirjutan järgmistes osades.

Järjejutu leiate kogu pikkuses Bioneeri rubriigist “Elust maal, töötuna”.


Mõtle oma kogudusele, mille sa muiste oled enesele asutanud
ja oma pärandi jaoks lunastanud, Siioni mäele, kus sina asud! 
Psalm 74:2


Näoraamatus jagasid Katrin ja Elust maal, töötuna.

Järjejutu kõik osad on leitavad ka raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis rmp.ee, blogis Katrini kirjutisi ning näoraamatu lehel Elust maal, töötuna.
Bioneeri 2014. aasta oktoobrikuu uudiskirjas nr 284 on käesolev artikkel mainitud nädala arvamusena.


1 kommentaar

Elust maal, töötuna. Osa 39. Äriplaani vastus. Bioneeris 18.09.2014

Artikkel ilmus rohelise eluviisi portaalis Bioneer.ee neljapäeval 18. septembril 2014 üle kahe nädala pärast kolmekümne kaheksanda osa Ettevõtjaks või palgatööliseks? ilmumist.


Elust maal, töötuna. Osa 39. Äriplaani vastus.

Katrin Selbak, http://www.pilvekatrin.wordpress.com

18.september 14, neljapäev

Elust maal, töötuna. Osa 39. Äriplaani vastus

Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Järjejutu eelmises osas “Ettevõtjaks või palgatööliseks selgitasin välja ettevõtlustoetuse taotlusele vastamise tähtaja ning kandideerisin kohaliku tehase sekretäri ametikohale.

Esmaspäeval 14. juulil toimunud tööintervjuul lubati kandideerimise edukusest tagasisidet anda nädala jooksul. Reedel saabuski mulle viisakas e-kiri, kus tänati konkursil kandideerimast ning teatati, et seekord osutus valituks teine kandidaat. Sellest hoolimata sooviti mulle edu uue töökoha otsinguil.

Töökuulutuses algselt nimetatud kandideerimistähtaja 29. juulini oli sel hetkel veel üle nädala aega, aga kui valitud siis valitud. Olin siiski rõõmus, et ma kandideerimisega tähtajani ei oodanud, vaid õnnestus enne mittevalituks osutumist intervjuul tehase ja personalijuhiga pisut lähemalt tutvuda. Kes teab, ehk jõuan enne pensioni veel mõned korrad sinna tööle kandideerida. Siinset võimalike töökohtade vähesust arvestades…

Järgneva nädalakese nautisin suve ja ootasin pikisilmi Töötukassa vastust minu esitatud äriplaanile. Reedel 25. juulil juhuslikult e-postkasti vaadates avastasin, et Töötukassa vastus oli saabunud juba neljapäeval ehk mitu tööpäeva enne lõpptähtaega.

Lakoonilises e-kirjas teatati, et mulle edastatakse digitaalselt allkirjastatud Eesti Töötukassa otsus DigiDoc ja PDF formaadis. Lisaks anti mulle teada, et digitaalallkirjaga dokumendi avamiseks kasutatav DigiDoc tarkvara on tasuta kättesaadav ID kaardi kodulehelt ning PDF-formaadis otsuse vaatamiseks on vajalik Acrobat Reader programm, mille saan Adobe kodulehelt tasuta alla laadida.

Loobusin digidokumendi lahti kangutamisest, vaid avasin selle asemel kohe põnevusega PDF formaadis faili. Avanes üle lehekülje pikkune tiheda tekstiga täidetud dokument, mille põhisisu selgus siiski juba pealkirjast.

Nimelt vaatasid pärast otsuse numbrit ja kuupäeva mulle vastu sõnad “Ettevõtluse alustamise toetuse mitteandmine”. Edasi selgus, et vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 19 ja minu 13.06.2014 esitatud avaldusele ja sellele lisatud dokumentidele, otsustati mulle mitte anda ettevõtluse alustamise toetust, kuna minu esitatud äriplaan on suure riskiga.

Järgnevalt toodi välja seitse erinevat põhjust, miks minu äriplaan on suure riskiga ja seda toetada ei saa. Alustuseks leiti, et äriplaanis esitatud ärikeskkonna analüüs on pealiskaudne, välja on toomata loodava ettevõtte äritegevust mõjutavad erinevad tegurid.

Teiseks on puudulik turuanalüüs erinevate teenuste kohta. Üldistavalt on välja toodud ettevõtte sihtrühmad, kuid puudub teave võimalike klientide arvu ning nõudluse eeldatava mahu kohta, mistõttu ei saa olla kindel, et loodaval ettevõttel on sihtturul potentsiaali. Äriplaanis on välja toomata tegevusharu turusituatsioon ja selle väljavaated antud turul, sh. 2-3 aasta pärast. Turule sisenemise võimalikud tõkked on hindamata.

Kolmandaks on äriplaani konkurentsianalüüs puudustega ja ei anna terviklikku pilti konkurentsi olukorrast sihtturul. Välja on toomata konkurentide eelised ja puudused, mistõttu ei ole võimalik hinnata loodava ettevõtte konkurentsieelist.

Neljandaks on hinnakujunduse põhimõtteid kirjeldatud pealiskaudselt. Selgusetuks jääb teenuse omahinna arvutuskäik, st millised erinevad püsi- ja muutuvkulud keskmiselt teenusele lisanduvad, milline on juurdehindlus. Seetõttu ei saa kindel olla, kas ettevõtja on arvestanud kõikide hinda kujundavate teguritega.

Viiendaks on turundusplaanis välja toodud võimalikud turundusvahendid (otsekontaktid, kodulehekülg, Facebook, reklaamkuulutused ajalehtedes ja teadetetahvlitel), kuid puudub täpsem turunduskava ning -eelarve.

Kuuendaks ei ole eelnevast tulenevalt võimalik hinnata müügiprognooside realistlikkust, samuti puudub täpsem teave, millele tuginedes on müügipotentsiaali hinnatud ja müügiprognoos koostatud.

Seitsmendaks puuduvad äriplaanist ettevõtte käivitusprogramm, käivituskulude prognoos ja esimese kolme kuu tegevuskulude prognoos.

Otsuse lõpus anti mulle teada, et otsusega mittenõustumisel on mul õigus 30 päeva jooksul otsusest teada saamise päevast arvates esitada vaie Eesti Töötukassale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või sama tähtaja jooksul esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vaatasin ja mõtlesin. Olin küll algusest peale arvestanud võimalusega, et esimesel korral saan eitava vastuse ja tuleb äriplaani kaks korda esitada. Seda tohutut puuduste loetelu lugedes tundus aga, et nõutele vastamiseks tuleks kogu äriplaan otsast lõpuni ümber kirjutada.

Lisaks oli mul siiani üldine teadmine, et mitmed taotlejad on pidanud algses äriplaanis puudusi kõrvaldama ja seda korduvalt esitama. Otsuse lõpus toodud vaidejutt tekitas aga küsimuse, kas äriplaani uus esitamine peaks käima vaide korras või siiski kuidagi teistmoodi.

Otsustasin kõik oma küsimused hetkel sinnapaika jätta ning esitada need mõne päeva pärast 29. juulil järjekordsel kokkulepitud Töötukassa külastusel oma juhtumikorraldajale. Kuidas mul sellega läks ja kas ma leidsin endas motivatsiooni äriplaani parandamiseks, sellest kirjutan järgmistes osades.

Järjejutu leiate kogu pikkuses Bioneeri rubriigist “Elust maal, töötuna.


Armas, soovin sulle, et sul läheks igati hästi ja sa oleksid terve,  nõnda nagu läheb hästi su hingel. 3. Johannese 1:2 


Näoraamatus jagasid Katrin ja Elust maal, töötuna.

Järgmine osa 40. Äriühing või MTÜ?
Järjejutu kõik osad on leitavad ka raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis rmp.ee, blogis Katrini kirjutisi ning näoraamatu lehel Elust maal, töötuna.
Bioneeri 2014. aasta septembrikuu uudiskirjas nr 282 on käesolev artikkel mainitud nädala arvamusena.